Ma ei saa teha hindamist lubavuste alusel, kui lubavuse mõiste ise pole mul ikka veel päris selge! Kuigi Kai on sellel teemal ajaveebis kirjutanud (veel märkusi lubavustest, May 20th, 2007 by kaipata ) on tema selgitused minu jaoks segasevõitu. Nagu näiteks katse määratleda lubavust eituse kaudu: ”…et nad on nagu “vaheolendid” – ei kuulu nad ei isiku ega tema tegevuste…….. ega ka keskkonna juurde.”. Gibsoni definitsioonist rääkides, viitab ta, et “…hiljem on sellest ideest edasi liigutud.”, aga kuhu, see kirjatükist ei selgu. Jääb mulje, et lubavus on mingi müstiline olend, mida ei saagi selgeks rääkida. Aga kuna kodutöö tuleb ära teha, otsustasin “algallikate” poole pöörduda ja endale asi selgeks teha.
Kai poolt tsiteeritud Gibsoni leidsin internetist kergesti üles: (http://www.alamut.com/notebooks/a/affordances.html). Leidsin, et peale Kai tsiteeritud lõigu, kus Gibson tõepoolest räägib lubavusest kui keskkonna omadusest, on tal samas lõigus paar rida edasi lõik, kus ta (rääkides “affordances”-ist kui uudissõnast) ütleb järgmist: …I mean by it something that refers to both the environment and the animal in a way that no existing term does. It implies the complementarity of the animal and the environment… (minu vaba tõlge:…ma mõtlen selle all midagi, mis on seotud nii keskkonna kui loomaga sellisel moel, et sobivat terminit selle kohta ei ole. See (lubavus) väljendab looma ja keskkonna komplementaarsust.) Edasises selgituses toob Gibson näite, et keskkonna mingid omadused lubavad loomale eluks vajalikku. Rõhutatakse, “…et kuigi neid keskkonna omadusi saab mõõta füüsikalistes mõõtühikutes, tuleb neid nõõta ainult antud loomaliigi suhtes. Need omadused on selle looma liigi suhtes unikaalsed. Need ei ole abstraktsel füüsikalised omadused.”(Gibson)
Kui asjad on omavahel (mingi otstarbe jaoks) komplementaarsed tähendab see, et koostoimimisel nad täiendavad teineteist. Üksinda ei suuda kumbki seda otstarvet täita, mis koostoimimisel võimalik on. Keskkonna omadused võimaldavad loomal ellu jääda, kui tal on võime (oskus) neid omadusi enda hüvanguks ära kasutada. Võimalused ja nende kasutamise võime moodustavadki omavahel komplementaarse paari. Võimet tuleb siin mõista üsna laias tähenduses. Võime, oskus ja suutlikus on selles kontekstis sünonüümid. Küsimus pole mitte ainult mingi etteantud võimaluse ära kasutamises, vaid eelkõige võimes leida unikaalne võimalus antud ajahetkel ja kohas.
Kui lubavuse mõiste nii üldiselt määratleda võib tõepoolest, nagu ka Kai oma kirjutises väitis, seda rakendada nii suhtlemisele keskkonnaga kui ka inimeste vahel. Lubavus ehk realiseerunud (või ka potentsiaalne) suhtlusakt on võimaluste ja võimete ühisosa. Lubavust ei ole, kui pole võimalust, ega ka siis, kui pole võimeid (oskusi). Üldistades seda mõttekäiku suhtlemisele (interaktiivsusele), võib öelda, et suhtlemise pooltel on vastastikuse suhtlemise võimalus. Kui vähemalt ühel poolel on võime (oskus) võimalust näha, võib ta seda tajuda teise poole lubavusena. Lühidalt ja maakeeles võiks asja kokku võttes, võiks öelda:
LUBAVUS ON OSKUS VÕIMALUST KASUTADA
Niisiis on lubavusel kaks poolt (keskkonna) võimalus ja kasutaja võime neid võimalusi kasutada. Sellest lähtun ma ka oma lubavuspõhises hindamises.
a) milliseid pedagoogilisi lubavusi enda loodud/ühises õpikeskkonnas märkasid (ülesandega seotud, õpikeskkonnaga seotud, õppijate tegevusega seotud)?
Üks lubavusi internetipõhises keskkonnas on kindlasti asjakohase info otsimine ja filtreerimine (ülesandega seotud), teisena võiks mainida suhtlemist tuutoriga. Seda nii loodud artifakti vahendamise kui ka saaduid tagasiside osas (õpikeskkonnaga seotud). Artifakte valmistamine õppijate poolt ja nende publitseerimine on õppijate tegevusega seotud lubavused.
b) milliseid teatud tarkvara pedagoogilisi lubavusi sina/kaasõppijad sinu rühmas tegevuste käigus rakendasid (ootame sinu seisukohta), ehk kuidas märgatud pedagoogilised lubavused rakendusid üksi ja rühmas?Ma saan küsimusest aru nii, et milliseid teatud tarkvara omadusi (pakutud võimalusi) me oskasime kasutada pedagoogiliseks tööks. Ega midagi spetsiaalset pedagoogilist ei oskagi öelda. Rakendusid needsamad eespoolmainitud info filtreerimise ja suhtlemise lubavused e. teisisõnu öeldes oskasime rühmas kasutada tarkvara võimalusi filtreerimiseks ja suhtlemiseks.
c) kas need lubavused, millel tegevus tugines üksi/rühmas olid efektiivsed õppimise seisukohast (ootame sinu seisukohta)? Web 2.0 põhine õpikeskkond pakkus kindlasti mitmeid võimalusi pedagoogiliseks tegevuseks. Meil aga nappis oskusi neid võimalusi kasutada. Seega rakendus vähem lubavusi kui oleks võinud ja need, mis rakendusid ei olnud õppimise seiskohalt väga efektiivsed.
Miks siis nii läks? Nagu eespool nägime võib lubavust vaadelda oskusena kasutada võimalusi. Samuti nägime, et keskkonnas toimetulekuks ei piisa ainult oskustest teadmise tasandil. Et võimalusi näha ja neid kasutada on vaja kogemust ja vilumust, mis saab tekkida ainult pikemaajalise harjutamise tulemusena. Selle kuu aja jooksul, mil meil vältas õppeaine kaugkoolituse tehnoloogia, ei saanud kindlasti neil, kes varem polnud web 2.0 tehnoloogiaga kokku puutunud, tekkida erilist vilumust. Nii lühike aeg kulus pigem võimalustest ettekujutuse saamisele kui nende kasutamisele. Ettekujutuse võimalustest ma sain ja ma arvan, et see on täiesti piisav edasiminekuks ja vilumuse saavutamiseks. Aitäh tuutoritele tubli töö eest!
Siiski tahaks teha üht ettepanekut, kuidas järgmistel kursustel võiks saada rohkem õpikeskkonna kasutamse kogemusi ja saavutada vilumus. Kuna kaugkoolituse tehnoloogia on vahend õppimiseks ja informaatika magistrand üldjuhul enesejuhitud õppija, võiks ju vahendid “kätte anda” õppimise alguses. Esimene õppetund sisseastujatele peaks olema kaugkoolituse tehnoloogia. Seal antakse rühmale ülesanne ehitada endale õpikeskkond, kuhu kuuluksid peale web 2.0 vahendite ka IVA ja TLÜ ftp serverid jms. Sõnaga kõik vahendid, mida üks TLÜ kaugõppija vajab. Tegeliku õppetöö käigus koduste töödena valminud artifaktid, kaasüliõpilaste töödele kirjutatud retsensioonid jms. ei peaks olema IVA suletud portfoolios, vaid võiks olla avatud interneti keskkonnas kõigile kättesaadavad…. Sellisel juhul võiks kevadel tõesti rääkida efektiivsest lubavuste rakendumisest, e. kuidas keegi tema käsutusse antud võimalusi kasutada on osanud.Selle ettepaneku ellu viimine nõuab küll informaatika osakonna õppejõududelt oma tegevuste kooskõlastamist ja tööharjumuste muutmist, kuid miks ei võiks üliõpilaste ühesõppimise kõrval olla ka tuutorite ühesõpetamine!
Posted by villupraks 
Villu ajaveeb 
